kuna mulle on tulnud igalt poolt umbes miljon smsi, kirja, meili ja kõnet küsimusega et kuidas mul läheb, siis mõtlesin, et kergem oleks ühe postitusega kõikide küsimustele vastata.
Asjade pakkimine oli minu jaoks paras väljakutse, sest pidin võtma oma asjadest kaasa täpselt nii palju, et need kaaluksid kokku 23+8 kg. Sain sellega hakkama, aga siia jõudes on ikka tunne, nagu oleksin ainult paar asja kaasa võtnud.
Ärasaatmine oli minu jaoks meeletult kurb, aga päris hüsteeriasse ma ei sattunud, nagu alguses kartsin :D
Austria lennujaamast välja kõndides nägin kohe esimese asjana enda peret ja see hetk oli täiesti uskumatuuu, nad olid niii õnnelikud mind nähes, eriti mu hostõde. Koju jõudes tutvustati mulle korterit, hiljem kortermaja, kus me elame. Meil on selle maja inimeste peale all korrusel enda sauna-basseinikompleks ja veel vabaajaveetmisviisid, millesse ma väga ei süvenenud. Osadele naabritele on mind juba tutvustatud ja siiamaani on kõik jätnud väga positiivse mulje.
Vahepeal olime hostõega kahekesi kodus, ma käskisin tal ainult saksa keeles rääkida ja guess what?? ma saan juba põhimõtteliselt kõigest aru, mida mu pere räägib.
Õhtul andsin ma neile kingid üle ja nad olid vägaväga excited nendest, eriti Eesti raamatust.
Täna käisime hostõega linnas, ta tutvustas mulle ümbrust ja ma võin öelda, et see on armastus esimesest silmapilgust, sest ma ausõna armastan Viini !!!!
Hostperest nii palju,et esmamulje on vägaväga hea, sest nad on kõik ülitsillid ja nendega ei ole mingit pinget, kõik võtavad mind nagu päris pereliiget juba. Love it
Muidugi ei saa mainimata jätta, et ma igatsen teid kõiki ka kohutavalt palju.
Ärasaatmisest ka 1pilt
Kallid
Viimane pilt Eestist
Olge tublid, musid-kallid :)
