pühapäev, 29. detsember 2013

Jõulud

Tere!!!

Ilusaid jõule teile, armsad eestlased :)!!!

Ma vabandan jälle, et blogipostituste vahele väga pikk vahe jääb.

Esimesed jõulud ilma pereta on praeguseks veedetud. Asi polnud pooltki nii hull, kui alguses kartsin. Perega oli kontakt jõululaupäeval 0 ning ma arvan, et see päästis mu päeva väga suures osas. Muidu oleks ilmselt tulnud koduigatsus ja sada muud häda..

Jõululaupäev iseenesest oli väga armas. Hommikul sõime kõik koos ja siis kaunistasime kodu. Ilm oli superilus ja kõikidel oli kuidagi eriliselt hea tuju. Lõuna ajal tulid peretuttavad ja sugulased meie juurde, siis kokkasime kõik koos (neil on traditsiooniks jõululaupäeval alati kõik koos kokata, et see kohustus ei jääks ainult ühe pere kanda). Nad lepivad iga aasta kokku, missugune söök see aasta jõuludel on, mis tähendab seda, et väga jõululik see toit ei olnud, aga spetsiaalselt minu pärast tegi 1mees verivorsti:D. Õhkkond oli väga mõnus ja pärast sai veel pikalt kõik koos istutud.

Peale jõululaupäeva 2järgnevat päeva olid ka pühad, see tähendab, et kõik poed olid kinni ja inimesed lihtsalt nautisid mitte-midagi-tegemist.

Saan tänada oma hostpere selle eest, et ma koduigatsust nii harva tundnud olen, sest kui nendega oleks midagi halvasti või kui midagi ei klapiks siis ilmselt tuleks koduigatsus kohe..



Minu selle aasta ''jõulupuu''. Kuna nad kunagi kuuske tuppa ei too, siis maalisime sellel aastal ühe pildi ja peale riputasime dekoratsioonid. 

Viin on jõulude ajal supersuperilus, linnas on väga palju jõuluturge ja iga jõuluturg näeb välja väga omamoodi(osad suuremad, osad väiksemad, osad  toimuvad väikestel tänavatel, osad suurtel platsidel). Jõulude ajal on inimeste meelispaik üksteisega kokku saada mingil jõuluturul, seetõttu käisin ka mina igal jõuluturul vähemalt 1korra...

Kõige kuulsam jõuluturg on Raekoja ees








Vahepeal käisin Imagine Dragonsi kontserdil. Väga-väga lahe oli. Üks väheseid bände, kes laivis paremad on, kui raadiost või kuskilt mujalt kuulates. 



Kuna siin on päeval 10+ kraadi ja viimasel ajal päris tihti päikeseline, siis käisime ühel päeval õega jooksmas. Meie ''kodupark'' on Schönbrunni park: 


Hetkel on lumega Austrias üsna halb seis, aga loodan, et lähiajal läheb veidi külmemaks, et saaks selle suusatripi ära teha... Loodan, et teil on seal veidi ''talvisem'' ilm, sest talvetunne on siin küll väga nullilähedane..


                                        Ma soovin teile kõikidele imeilusat uut aastat :)



laupäev, 30. november 2013

May you live every day of your life

Tere, kallid blogikülastajad, andke mulle andeks, et ma nii kaua midagi kirjutanud pole. Blogikirjutamine on tõsiselt aeganõudev tegevus.

Mida ma siis vahepeal teinud olen?
Elu on kujunenud üsna rutiinseks. Kuigi samas pidevalt juhtub midagi täiesti uut ja huvitavat. Loogiline..
Koolis olen hakanud märgatavalt rohkem kaasatöötama. Tegin ära oma esimese kontrolltöö ja minu suureks üllatuseks oli see parim töö klassi peale kokku... Aitäh RaM Kool:) Õpetajatelt saan pidevalt kiita, et isegi kui ma kõigest aru ei saa, üritan ma endast (peaaegu) alati maksimumi anda.

Väga paljud ütlevad, et minu saksa keel on parem, kui osadel, kes siin juba aastakümneid elanud on. Olen seda ka ise märganud, et 3kuuga on olukord totaalselt muutunud. Nüüdseks räägin nii pere kui ka sõpradega ainult saksa keeles. Ja loen raamatuid täiskasvanutele, mitte lastele. Tegime üsna alguses hostõega video, kus ma saksa keeles räägin, et saaks lõpus võrrelda, kui palju ja kas olukord paranenud on. Võin öelda, et juba praegu on erinevus märgatav.

Nüüdseks on Viinis avatud ka enamus jõuluturud ja see peab täiesti paika, et jõulude ajal on Viin nagu muinasjutulinn. Põhimõtteliselt enamus linnast on selline, nagu meil Raekoja plats.

Nägin ära oma selle talve esimese lume. Püsis maas umbes 2tundi, aga vähemal midagigi, sest enamjaolt on talvel Viinis väga vähe lund. Hetkel ei erine Viini ilm väga palju Eesti omast.

Viini inimestele on väga omane pidev vingumine. Alati leitakse mingi asi, mille üle vinguda.. Kui õpetaja ütleb näiteks, et 2nädala pärast on väike tunnikontroll, siis vingutaksegi selle üle 2nädalat järjest. See pole kuidagi halvasti mõeldud, see on lihtsalt minule silma jäänud asi ja võib-olla arvavad nemad teistmoodi.

Olen tähele pannud, et kui inimest tahetakse tundma õppida, siis esimene küsimus ei ole mitte,et mis su nimi on, vaid, et kust sa pärit oled. Viin on üliväga multikultuurne linn, siin leidub inimesi igast võimalikust kohast. Eestist on väga vähesed üldse midagi kuulnud, aga kui on midagi kuulnud, siis teavad päris palju. Osad inimesed panevad mind imestama, kui täiesti lambist (sorri,ei meenu praegu paremat sõna) teavad fakte Eesti ajaloo kohta. Enamus kuulevad Eesti asemel Island(nagu ikka), või siis seostavad seda kuidagi Venemaaga.

Nagu ma juba maininud olen, siis perega on mul kohutavalt vedanud. Olen 100% sissesulandunud nii nende, kui enda arust. Mind koheldakse täpselt nii, nagu õiget perekonnaliiget, st. võetakse kuulda minu arvamust, mul on samad kohustused nagu nendel, küsitakse minu arvamust jne. Ja muidugi need hetked, kui hostema nt telefonis räägib ja ütleb tütre asemel tütred ja kui hostõde räägib oma sõpradele, et tal on kõige lahedam suurem õde maailmas. Need väikesed armsad hetked :)

Käisime vahepeal perega  nädalaks Poolas, täpsemalt Krakaus. Imeilus linn. Käisime ka Auschwitzis, ma pole varem oma elus 5tundi ühes muuseumis olnud, aga ma pean mainima, et mul ei hakanud kordagi igav. Seal oli kogustega välja näidatud, kui palju inimesi umbes ära tapeti ja see oli ikka väga õudne.. Üritan teile läbi piltide seda kuidagi kirjeldada:


Tapetute jalanõudekogusest umbes 1/10

Ahi, milles juba gaasiga tapetud inimesed pärast põletati

Peavärav ''Arbeit macht frei'' aka ''Töö teeb vabaks''

Ühes ''voodis'' pidi magama 8naist koos.


Natuke ilusamad hetked:


Kuna Poola on väga usklik riik, siis kõikide pühakute päeval olid surnuaiad sellised.

Krakau :)


Väärtushinnangud on tohutult muutunud. Need asjad mis varem nii tähtsad tundusid on asendunud nendega, mis mulle peaaegu üldse korda ei läinud. Ja see kõik on ainult positiivses võtmes. Olen õppinud selle vähese ajaga 10000000 korda rohkem tänulikum olema nende võimaluste eest, mis mul on. Olen ülitänulik, et saan hetkel siin viibida ja teha neid asju, mida ma teen, sest ma olen vägaväga õnnelik :)


“The most important thing is to enjoy your life—to be happy—it's all that matters.” 





pühapäev, 20. oktoober 2013

It took a brave, brave girl to try

!!! Mu Austria number on +43 676 4112601

Peaaegu 2kuud on siin oldud, ma ei suuda seda uskuda. Aeg läheb (liiga) kiiresti. Selline tunne on, et kui aeg nii kiiresti edasi läheb, siis olen juba homme tagasi Eestis.

Vahepeal on elu täiesti tavalises rütmis käinud. Sündmuste järjekorda ma väga täpselt ei tea,seega ma kirjutan kõigest segamini.

Vahepeal oli laager koos teiste YFUkatega Micheldorfis. Imeilus koht. Ja muidugi ei saa mainimata jätta seda hetke, kui ma eestlast(Elinit) üle pooleteist kuu nägin. Ma sõnaotseses mõttes hüppasin talle sülle. Eesti keel pole kunagi nii imelikult kõlanud ja enamus ajast rääkisin eestlastega kas saksa või inglise keeles.

Terve see nädalavahetus teiste vahetusõpilastega oli niiiiniiiniii tore. Hea teada, et ma pole selles olukorras üksi.

Nüüdseks räägin perega 98% saksa keeles ja 2% inglise keeles, kui mingi teatud sõna meelde ei tule. Üritan võimalikult palju saksa keelt välja purssida, kasvõi vigaselt, sest muudmoodi on väga raske keelt selgeks saada. Sõpradega räägin 80% protsenti saksa keeles. Hostõde filmis mind samal ajal, kui ma saksa keeles rääkisin, et me saaksime selle video põhjal võrrelda mu keeleoskust näiteks 3kuu pärast. Väga harjumatu on minu jaoks saksa ''R'', see erineb totaalselt eesti keele r-ist.

Nüüdseks tunnen ennast juba täiesti koduselt, võin öelda et 2kuuga on Austriast saanud minu teine kodu ja see pere on minu teine pere :) Iga päevaga kasvab armastus selle koha vastu.

Austria noored erinevad Eesti noortest selle poolest, et vägaväga vähestel on mingi hobi. Peale kooli minnakse tavaliselt koju magama, sest koolist ollakse nii väsinud. Sellest ei saa mina aru, sest koolipäevad on maksimum kella 2ni ja tundides ei tehta peaaegu midagi. Ja siis kui on nädalas näiteks 1kontrolltöö, siis terve klass on stressis.

Kuna ma olen siin pidevas tegevuses, siis koduigatsus pole üldse nii hull. Loodan, et ära ei sõnu.

Vastupidiselt Eestile on kõik siin käejala kaugusel. Kõlab imelikult, sest Viin on mitu korda suurem, kui Tallinn, aga siin kulub mul kesklinna jõudmiseks 15-20 min, aga Tallinnas 45min-tund aega.

Olen vahepeal palju sõpradega väljas käinud ja kõiki paremini tundma õppinud. Vaikselt hakkavad välja kujunema paremad sõbrad ja lihtsalt sõbrad.

Ilmaga on viimased 2nädalat vedanud. Pidevalt päike paistab ja väljas on kuni 15kraadi sooja.

Tunnen juba praegu, kuidas see blogipidamine vaikselt ära vajub. Alati võite öelda, kui midagi jääb segaseks, või kui millestki liiga vähe kirjutan.





Micheldorf

Wachau

Pidin sellest autost pilti tegema, sest see on minu arust nii armas.

klassiõde Sarah <3 nbsp="" p="">
Sloveenia-Austria piiri peal olev imeilus koht

mu kallid


Minu Tai tüdruuuk :*


Kallid teile sinna :)

kolmapäev, 25. september 2013

Living my life like it's golden

Eesti keel muutub iga päevaga aina raskemaks. Eriti grammatika, nii et palun andke andeks, kui mu jutus väga palju kirjavigu on. Või lauseehitus on vale, või väljendid ei sobi. Ja nagu te teate, siis minust ilmselt kirjanikku ei saa, sest ma kirjutan kõigest ebaloogilises järjekorras ja segamini. Aga ma üritan endast parima anda.


Niiiiiii tore on kuulda, kui keegi ütleb, et wow su saksa keel on paljupalju parem kui alguses. Ja seda ei öelda harva. Olen jõudnud sellele levelile, et perega suhtlen 90% saksa keeles ja 10 % inglise keeles. Sõpradega 60/40. Austerlaste arust on mul väga hea inglise keel. Hostema ütles, et mul on talent selles, et ma õpin kõike väga kiiresti.

1laupäev (mul on kuupäevad täiesti sassis, sorri) oli mul istumine teiste YFUkatega. Seal pidi iga hostpere kirjeldama oma hostlast(?). Mu hostema kirjeldas mind üliüliarmsa ja pika jutuga. Ja ütles veelkord, et neil on minuga vedanud. Niiiiii tore, lahe, armas jne. Sain tuttavaks väga paljude noortega, kes on samuti Viinis vahetusõpilased. Kõik olid nii avatud, sõbralikud ja südamlikud. Meil on juba oma ''gäng'' tekkinud, kellega me teeme päris tihti midagi. 2tüdrukut Taist, 1poiss Taanist, 1tüdruk ja 1poiss Austriast, 1poiss Gruusiast.

Ma tean, et see, mis ma järgnevalt kirjutan, ei meeldi mu emale, AGA koolis ei toimu siiani mitte midagi !!! :D Ma ei kujuta ette, kas asi on selles et RaM on mulle teatud raamid ette andnud, milline üks kool olema peaks, või ongi igalpool Austria koolides nii kerge. Sain teada ühe imeliku fakti: meie kool on tuntud kui rikaste kool Viinis.


Nüüdseks oskan Viinis juba väga hästi orienteeruda. Ja perega on kõik suurepärases korras. Hostõega on mul juba täiesti õelik suhtlemine. Alguses olime nagu sõbrannad ja nüüd pigem nagu õed(jah, nendel on vahe sees). Hostemaga saan väga hästi läbi, sest ta on ülimõistev inimene ja hooliv ja aitab a l a t i, kui saab. Hostisa on ka vägaväga tore.Mitte kunagi ei näe neid halvas tujus ja mitte kunagi ei olda üksteise peale kurjad(vähemalt siiani). Mul on tunne, et nüüdseks on algusefaas juba läbi. Päevad hakkavad üsna rutiinseks muutuma ja kõik on juba tuttav. Olen suutnud siinsesse kultuuri sisse elada ja sissesulanduda päris kiiresti. Loodan, et ajapikku muutub olukord aina paremaks. Armastan Austriat. Eestit ka.

Peale kooli käin tavaliselt trennis, või linnas, või kinos, ühesõnaga tegevust jätkub. Nädalavahetustel olen perega ja õhtuti tavaliselt sõpradega(kas nende juures või linnas vms). Väga armas on see, et kõik koguaeg kutsuvad igale poole. Kõikidesse kohtadesse ei jõua minnagi, sest kutseid tuleb igalt poolt ja liiga palju.


What's the point of having it all without the people you love?...ehk olen nüüdseks üle elanud ka esimese tõsisema koduigatsuse. Suur tahtmine oli helistada emale ja kurta kõigest, aga ma suutsin ennast tagasi hoida, sest arvan, et see kõne oleks asja palju raskemaks teinud.  Esimesed pisarad said valatud, aga õnneks piirdus asi vaid ühe päevaga. Nüüd on kõik jälle palju päikeselisem :)

Eile sai täpselt kuu aega minu siia saabumisest. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Kui vaadata päevi eraldi, siis tundub nagu suurt midagi pole muutunud, aga kui võrrelda sellega, mis kuu aega tagasi oli, siis on suhteliselt palju muutunud (eelkõige tunnen, et olen ise arenenud).

Vasakult- Taani poiss Thor, Tai tüdruk Por, teine Tai tüdruk Phawita ja minaaa. Nimesid on väga raske meelde jätta. Kuigi me teeme päris tihti midagi koos, siis ma pean põhimõtteliselt iga kord nende nimesid üle küsima.

Minuuu kallid neiud, Paula ja Selin. Lühikese ajaga väga kalliks saanud.(klassiõed)

Nii tore on vahepeal midagi Eestiga seotud näha.



Mõned faktid ehk mida mina märganud olen selle kuu aja jooksul :

  • Austrias suitsetavad VÄGA paljud inimesed(k.a. noored)
  • Pigem ei räägita üldse, kui et inglise keeles. Kardetakse väga mõnes muus keeles rääkida.
  • Austria mehed/poisid peavad välimust ja enda eest hoolitsemist väga oluliseks. Kohati olulisemaks, kui tüdrukud.
  • Vägaväga palju juuakse energiajooke.
  • Enamus inimesed sõidavad ühistranspordiga, sest see on väga mugav ja parkimiskohta on linnas väga raske leida.
  • Noored inimesed ei tegele peale kooli eriti millegagi. Enamus ajast minnakse peale kooli koju magama, sest koolist ollakse väga väsinud (ei saa aru, kuidas see võimalik on).
  • Võrreldes Eestiga näevad noored oma vanuse kohta noored välja(ei tea, kas öeldakse nii). Kui Eestis näeb 16-aastane välja nagu 18, siis siin näeb 16-aastane välja pigem nagu 15. Ilmselt seepärast arvatigi alguses, et ma olen nende uus õpetaja
  • Austria poisid on väga julged. Kui neile mingi tüdruk meeldib, siis näitavad nad seda välja. Ja mitte vähe.
Aa, ja kui see võimalik on, siis p a l u n küsige vähem seda küsimust : ,,Kuidas läheb?´´ See on häiriv, sest seda küsitakse päevas umbes 10 korda ja raske on kõikidele normaalne ja informeeriv vastus anda, nii et enamjaolt ma piirdun ainult ,,hästi''-ga. Sellele küsimusele saate vastuse mu blogist ja enamjaolt läheb mul niikuinii väga hästi... + üritan vähem Eestile mõelda, sest see tekitab igatsust ja nii on raskem siia paremini sisse elada.

Edaspidi ei postita ma seda linki Facebookis, nii et kui soovi on, siis võite seda lehekülge mõne aja tagant vaadata :)

Ja kuna mu Karupere on hetkel Kreetal, siis soovin teile ilusat puhkust :)

Elu on ilus. Nautige seda.

kolmapäev, 11. september 2013

Welcome to the good life

Esimene koolipäev oli enamvähem selline, nagu ma ette kujutasin... Kui ma klassi läksin, tutvustas mind klassile mu hostõde. Pärast räägiti, et esialgu arvas klass, et ma olen nende uus õpetaja, sest ma nende arust näen välja nagu 20. Esimesel minutil tuli minuga rääkima 1tüdruk, kelle nimi on Anna ja ütles, et ma istuksin temaga. Mõeldud-tehtud.
Mina saan oma klassist kõikidega hästi läbi ja leian, et kõik on omamoodi lahedad. Tundides ei hakka kunagi igav, sest mu klassis ei leidu eriti tagasihoidlikke ja eeskujulikke õpilasi. Kõik teevad seda, mida tahavad ja igas tunnis saab nalja, sest kui sellised inimesed kokku satuvad, siis igav ei hakka. Vahetundidel käiakse koos õpetajatega kooli ees suitsul(suits on 16+).

Siinne kool võrreldes RaMiga on väga lebo. Kõige pikem koolipäev on kella 2ni ja osad koolipäevad algavad kell 9. Siiani on olnud vaid paar päeva, kui kõik tunnid toimuvad. Enamus päevadel jääb paar tundi lambist ära sest õpetajat pole vms. Õpilased ja õpetajad saavad omavahel nagu sõbrad läbi, tunnis võib põhimõtteliselt kõike teha. Kontrolltööd toimuvad igas aines umbes 2korda aastas ja tunnis enamus ajast kuulatakse, vaadatakse videosid/filme, midagi üleskirjutama eriti ei pea. Eriti kerge on minul, sest enamus õpetajad ei taha väga ingliskeeles rääkida ja nad ei käsi minul midagi teha.

Esialgu arvasin, et Austria haridussüsteem on 10korda rangem, kui Eesti oma ja et koolis hakkab mul väga raske olema. Nüüdseks, kui olen 8päeva koolis käinud, võin öelda, et RaM kool on siinsest 10korda karmim.

Koolis levib vägaväga palju gossipit. Iga nädal valitakse nö uus ohver, kellest terve kool räägib. Ja mina arvasin, et RaMi gossip on 1hullemaid....

Reedel käisin klassikaaslastega väljas. Alguses istusime kuskil baaris ja mida õhtu poole, seda rohkem hakati nö südameid avama, huvitav oli kuulata neid. Nende jaoks on tavaline, kui poisid kõik välja teevad, vahet pole, kui suur või väike arve on. Oli vägaaa lõbus õhtu ja alati on hea oma klassikaaslasi ja nende sõpru paremini tundma õppida. 

Nädalavahetuse veetsin oma pere ja peresõpradega. Käisime Ötscheris mägedes. Seal oli supersuperilus(nagu ka igalpool mujal Austrias). Kõik väga kiitsid, sest arvestades seda, et Eesti kõrgeim tipp on 318m, siis sain mägedes olemisega väga hästi hakkama.

Austrias on väga tavaline nähtus see, kui poisid nt lambist omavahel kallistavad, Eestis vaadatakse sellele pigem viltu, aga siin on kõik sõbrad väga lähedased ja mitte keegi ei vaata imelikult, kui poisid üksteisele tervitades põsemusi teevad.

Hetkeseisuga räägin juba vastu ka saksa keelt, kui vaja. Vahepeal tekib täielik blackout ja räägin inimestega saksa-inglise-eesti-vene keeles vaheldumisi. Ilmselt on loomulik nähtus vahetusõpilasele.

Eile oli hostemal sünnipäev, selle puhul käisime õhtul söömas ja jalutamas, iga päevaga saan selle perekonnaga lähedasemaks. Hostõega saan superhästi läbi ja tõesti on tunne, nagu ta oleks mu õde.

Ühesõnaga-mul läheb iga päevaga aina paremini. Teine kodu




Andke andeks, kui ma päris iga nädal ei hakka siia kirjutama, sest kõik hakkab minu jaoks juba tavaliseks muutuma, et ei pea vajalikuks siia igast sammust kirjutada+koguaeg toimub midagi ja nii raske on kõike meeles pidada+kõige meelde tuletamine ja siia üleskirjutamine võtab rõvedalt palju aega. Kui midagi täpsemalt teada tahate, siis on mõtekam minu käest küsida. Vastan hea meelega



Musid-kallid-paid





pühapäev, 1. september 2013

Love my life

Hetkeseisuga olen olnud siin 9päeva. Tundub nagu oleks olnud siin terve elu.


Selle aja jooksul olen teinud põhimõtteliselt kõike. Olen tutvunud paljude uute inimestega, olen käinud Doonaus ujumas, olen käinud esimesel ''peol'', olen nutnud, olen naernud, olen kogenud kõikvõimalikke emotsioone(äärmiselt negatiivsetest äärmiselt positiivseteni), olen käinud igasugustes kohtades, millest ma ilmselt veel räägin siin postituses.

Perega on kõik väga hästi, iga päevaga tunnen ennast aina kodusemalt. Üks asi, mida ma väga Karupere juures igatsen on see, et koguaeg toimus mingi action. Muidugi igatsen neid niisama ka.

Kõige levinumad tervitusviisid on käesurumine, põsemusid ja kallistamine. Käesurumine on suhteliselt ametlik, põsemusi võid teha inimesele, keda sa esimest korda näed ja selles pole midagi imelikku(minu jaoks väga imelik muidugi), aga kallistatakse inimest, kes on vägaväga lähedane.

Pooltel inimestel, kellega ma tutvunud olen, pole õrna aimugi kus Eesti asub ja pooled ei tea, et selline keel nagu eesti keel eksisteerib. Üks esimesi küsimusi, mida minult küsitakse on see, et mis keelkonnas eesti keel on, minu jaoks jääb see arusaamatuks, miks see kõikide jaoks nii huvitav on. Veel küsitakse suht tihti, et kuidas on võimalik eesti keelt üldse selgeks saada, kui seal on 14 käänet. Makes sense, sest see ju pole mu emakeel...

Pool aega räägin inglise keeles  ja pool aega saksa keeles. Väga harva tuleb neid hetki ette, kui ma eesti keeles rääkima hakkan. Väga meeldib, et kõik kohe aitavad, kui ma midagi saksa keeles öelda ei oska. Kiidetakse suhteliselt tihti, sest ma pidavat kiirelt arenema. Jessss

Paljud on arvanud, et ma tulen Itaaliast v Hispaaniast. Ei oska öelda, miks

Hindadest nii palju, et võrreldes Eesti omadega tuleb kõike kahekordistada. Siinkohal tahaks tänada oma vanemaid, kes mul kogu selle lõbu kinni maksavad. Vielen Dank

Söön siin vägaväga tervislikult. Selle aja jooksul olen 1korra liha söönud ja kusjuures üldse ei tunne puudust. +positiivne on see, et selle ajaga olen võtnud kaalust alla(tüdrukute jaoks on see äärmiselt hea uudis) :D

Viinis orienteerumisel olen juba päris hea, saan täitsa üksi hakkama, kui vaja. Good for me.

Kõik inimesed, kellega ma olen tutvunud on vägaaa toredad ja avatud ja sõbralikud ja abivalmid jnejne. Jääkski siia häid omadusi loetlema. Tänavapilti vaadates tunduvad kõik inimesed väga puhtad(oluline minu jaoks :D) + ma armastan Viini iga päevaga aina rohkem.

Homme on esimene koolipäev, osasid klassikaaslaseid ma juba tunnen. Ma hakkan käima koolis, kus pole koolivormi!!!! See on minu jaoks midagi uut, sest ma olen 10aastat käinud koolis, kus on koolivorm. Ei kujuta ette, millised mu hommikud välja hakkavad nägema. Ilmselt suur paanika.

Hostema ütles, et neil on minuga väga vedanud. Armas hetk.

Ma poleks pooltel teemadel kirjutanud, aga mul tuleb päeva jooksul igalepoole niii palju erinevaid küsimusi ja ma üritan siin nendele kõikidele vastata. Ja andke andeks, kui liiga pikaks/lühikeseks/igavaks/mõttetuks mõni postitus jääb, pole väga kirjanikutüüpi inimene :D

Minu rõduuu

Tegu on Viiniga


Käisime Doonaus ujumas(austerlaste jaoks oli vesi väga külm, aga kuna ma olen karastunud põhjamaalane siis minu jaoks oli täitsa ok).

Käisime vesirattaga sõitmas (hiljem ajas 1paat meid taga, kus peal oli 5meest ja ma ei kujuta ette mida nad meist tahtsid, aga kogemus omaette).

1päev käisime loomaaias. Siin on minu lemmikud 

Kästi endast ka 1pilt lisada, thats all i got, sorri.

Iga päev juhtub midagi uut ja vägaväga raske on kõike üles kirjutada.

+edaspidi hakkan kindlasti rohkem pilte panema, praegu on kõik lihtsalt nii kiirelt läinud ja pole väga tähelepanu pööranud pildistamisele.

Missing you all like crazyyy + ilusat kooli algust teile kõigile :)



laupäev, 24. august 2013

Heeeiiii,

kuna mulle on tulnud igalt poolt umbes miljon smsi, kirja, meili ja kõnet küsimusega et kuidas mul läheb, siis mõtlesin, et kergem oleks ühe postitusega kõikide küsimustele vastata.

Asjade pakkimine oli minu jaoks paras väljakutse, sest pidin võtma oma asjadest kaasa täpselt nii palju, et need kaaluksid kokku 23+8 kg. Sain sellega hakkama, aga siia jõudes on ikka tunne, nagu oleksin ainult paar asja kaasa võtnud.

Ärasaatmine oli minu jaoks meeletult kurb, aga päris hüsteeriasse ma ei sattunud, nagu alguses kartsin :D

Austria lennujaamast välja kõndides nägin kohe esimese asjana enda peret ja see hetk oli täiesti uskumatuuu, nad olid niii õnnelikud mind nähes, eriti mu hostõde. Koju jõudes tutvustati mulle korterit, hiljem kortermaja, kus me elame. Meil on selle maja inimeste peale all korrusel enda sauna-basseinikompleks ja veel vabaajaveetmisviisid, millesse ma väga ei süvenenud. Osadele naabritele on mind juba tutvustatud ja siiamaani on kõik jätnud väga positiivse mulje.

Vahepeal olime hostõega kahekesi kodus, ma käskisin tal ainult saksa keeles rääkida ja guess what?? ma saan juba põhimõtteliselt kõigest aru, mida mu pere räägib.

Õhtul andsin ma neile kingid üle ja nad olid vägaväga excited nendest, eriti Eesti raamatust.

Täna käisime hostõega linnas, ta tutvustas mulle ümbrust ja ma võin öelda, et see on armastus esimesest silmapilgust, sest ma ausõna armastan Viini !!!!

Hostperest nii palju,et esmamulje on vägaväga hea, sest nad on kõik ülitsillid ja nendega ei ole mingit pinget, kõik võtavad mind nagu päris pereliiget juba. Love it

Muidugi ei saa mainimata jätta, et ma igatsen teid kõiki ka kohutavalt palju.




Ärasaatmisest ka 1pilt


Kallid


Viimane pilt Eestist


Olge tublid, musid-kallid :)

pühapäev, 30. juuni 2013


Tere sõbrad, 


olen üks tulevastest vahetusõpilastest, kes veedab aasta 2013/2014 välismaal õppides. Mina valisin selleks riigiks Austria ja äralendamise aeg on 23ndal augustil kell 10.30.


Miks just Austria?


Alguses oli mul kindel plaan minna Lõuna-Aafrika Vabariiki, sest tahtsin minna kuskile eksootilisse kohta, kus ma pole varem käinud, kuid mu vanemad tõid mu nö maa peale tagasi ja seletasid ära, miks see pole parim mõte. Siis mõtlesin, et targem on jääda Euroopa piiridesse ja järgmises valikus oligi Šveits või Austria, sest olen eelnevalt käinud mõlemas riigis ning mulle on väga meeldinud seal. Kuna Šveitsi kohad olid võetud, siis ei jäänudki muud üle, kui valida Austria (hetkel olen selle üle väga õnnelik).

See mõte saada vahetusõpilaseks tuli mul väga järsku ja selle idee elluviimine käis ka hästi kiiresti. Ma ise ei pannud tähelegi, kui ma juba kõik paberid YFUsse viisin ja alles järgmine hetk hakkasin mõtlema, et appi, mida ma just tegin. Hetkel ma seda otsust ei kahetse (loodan, et mitte kunagi ei pea seda tegema).

Hakkan elama Viini kesklinnas, kus mu perel on 2-korruseline korter. Mu hostperes on isa (56-aastane), ema (48-aastane), hostvennad (26-ja 29-aastane, kuid kumbki ei ela enam kodus) ja hostõde (16-aastane). Olen nendega ka suhelnud ning esmamulje on nendest väga hea, sest meil on enamvähem samad huvid ja meile meeldib tegeleda sarnaste asjadega. 

Minu kool hakkab olema mu kodule üsna lähedal, koolikodulehekülg on http://www.schmelz.at/ , esimene koolipäev on 2.septembril ja tegemist on täiesti tavalise gümnaasiumiga, ma sain klassi, kus on majadusharu. Mu hostõde käib minuga samas koolis, kuid me hakkame käima erinevates klassides. 


Ma tean, et see on veidi imelik, et ma juba praegu hakkasin tegelema selle blogi kirjutamisega, aga ma mõtlesin, et viimasel hetkel läheb niikuinii väga kiireks ja et äkki ma unustan sellega tegelemise üldse ära ja väga paljud mu tuttavad ei tea üldse, et ma kuskile lähen ja leian, et oleks viisakas neile sellest teada anda :) Samuti on kergem ühte kohta kõik info kirjutada ja neid keda huvitab, saavad seda siit lugeda. 

Hetkel olengi jõudnud sellesse staadiumisse, kus paberimajandus on tehtud ja on jäänud üle vaid oodata. Õnneks väga kaua ei pea ootama, sest minekuni on jäänud vaid 52päeva!!!! Ise ei suuda ka seda uskuda, et kohe ongi reaalselt minek ja ma pean olema aasta aega eemal Eestist, oma perest, sõpradest ja alustama oma elu kuskil mujal. Kindlasti jään kõiki väga igatsema, kuid ma üritan praegu sellest võimalikult vähe mõelda ning olla hästi palju koos oma lähedastega. See mõte, et ma pean alguses saama hakkama põhimõtteliselt täiesti üksinda, on hirmutav, kuid ärevustunne on sees väga suur ja ma ei jõua enam ära oodata.

Praegu üritan võtta kõigest viimast ja järgmine postitus tuleb ilmselt siis, kui ma juba seal olen :)

Ilusat suve, 

Adiossss