Living my life like it's golden

Eesti keel muutub iga päevaga aina raskemaks. Eriti grammatika, nii et palun andke andeks, kui mu jutus väga palju kirjavigu on. Või lauseehitus on vale, või väljendid ei sobi. Ja nagu te teate, siis minust ilmselt kirjanikku ei saa, sest ma kirjutan kõigest ebaloogilises järjekorras ja segamini. Aga ma üritan endast parima anda.


Niiiiiii tore on kuulda, kui keegi ütleb, et wow su saksa keel on paljupalju parem kui alguses. Ja seda ei öelda harva. Olen jõudnud sellele levelile, et perega suhtlen 90% saksa keeles ja 10 % inglise keeles. Sõpradega 60/40. Austerlaste arust on mul väga hea inglise keel. Hostema ütles, et mul on talent selles, et ma õpin kõike väga kiiresti.

1laupäev (mul on kuupäevad täiesti sassis, sorri) oli mul istumine teiste YFUkatega. Seal pidi iga hostpere kirjeldama oma hostlast(?). Mu hostema kirjeldas mind üliüliarmsa ja pika jutuga. Ja ütles veelkord, et neil on minuga vedanud. Niiiiii tore, lahe, armas jne. Sain tuttavaks väga paljude noortega, kes on samuti Viinis vahetusõpilased. Kõik olid nii avatud, sõbralikud ja südamlikud. Meil on juba oma ''gäng'' tekkinud, kellega me teeme päris tihti midagi. 2tüdrukut Taist, 1poiss Taanist, 1tüdruk ja 1poiss Austriast, 1poiss Gruusiast.

Ma tean, et see, mis ma järgnevalt kirjutan, ei meeldi mu emale, AGA koolis ei toimu siiani mitte midagi !!! :D Ma ei kujuta ette, kas asi on selles et RaM on mulle teatud raamid ette andnud, milline üks kool olema peaks, või ongi igalpool Austria koolides nii kerge. Sain teada ühe imeliku fakti: meie kool on tuntud kui rikaste kool Viinis.


Nüüdseks oskan Viinis juba väga hästi orienteeruda. Ja perega on kõik suurepärases korras. Hostõega on mul juba täiesti õelik suhtlemine. Alguses olime nagu sõbrannad ja nüüd pigem nagu õed(jah, nendel on vahe sees). Hostemaga saan väga hästi läbi, sest ta on ülimõistev inimene ja hooliv ja aitab a l a t i, kui saab. Hostisa on ka vägaväga tore.Mitte kunagi ei näe neid halvas tujus ja mitte kunagi ei olda üksteise peale kurjad(vähemalt siiani). Mul on tunne, et nüüdseks on algusefaas juba läbi. Päevad hakkavad üsna rutiinseks muutuma ja kõik on juba tuttav. Olen suutnud siinsesse kultuuri sisse elada ja sissesulanduda päris kiiresti. Loodan, et ajapikku muutub olukord aina paremaks. Armastan Austriat. Eestit ka.

Peale kooli käin tavaliselt trennis, või linnas, või kinos, ühesõnaga tegevust jätkub. Nädalavahetustel olen perega ja õhtuti tavaliselt sõpradega(kas nende juures või linnas vms). Väga armas on see, et kõik koguaeg kutsuvad igale poole. Kõikidesse kohtadesse ei jõua minnagi, sest kutseid tuleb igalt poolt ja liiga palju.


What's the point of having it all without the people you love?...ehk olen nüüdseks üle elanud ka esimese tõsisema koduigatsuse. Suur tahtmine oli helistada emale ja kurta kõigest, aga ma suutsin ennast tagasi hoida, sest arvan, et see kõne oleks asja palju raskemaks teinud.  Esimesed pisarad said valatud, aga õnneks piirdus asi vaid ühe päevaga. Nüüd on kõik jälle palju päikeselisem :)

Eile sai täpselt kuu aega minu siia saabumisest. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Kui vaadata päevi eraldi, siis tundub nagu suurt midagi pole muutunud, aga kui võrrelda sellega, mis kuu aega tagasi oli, siis on suhteliselt palju muutunud (eelkõige tunnen, et olen ise arenenud).

Vasakult- Taani poiss Thor, Tai tüdruk Por, teine Tai tüdruk Phawita ja minaaa. Nimesid on väga raske meelde jätta. Kuigi me teeme päris tihti midagi koos, siis ma pean põhimõtteliselt iga kord nende nimesid üle küsima.

Minuuu kallid neiud, Paula ja Selin. Lühikese ajaga väga kalliks saanud.(klassiõed)

Nii tore on vahepeal midagi Eestiga seotud näha.

Mõned faktid ehk mida mina märganud olen selle kuu aja jooksul :

• Austrias suitsetavad VÄGA paljud inimesed(k.a. noored)
• Pigem ei räägita üldse, kui et inglise keeles. Kardetakse väga mõnes muus keeles rääkida.
• Austria mehed/poisid peavad välimust ja enda eest hoolitsemist väga oluliseks. Kohati olulisemaks, kui tüdrukud.
• Vägaväga palju juuakse energiajooke.
• Enamus inimesed sõidavad ühistranspordiga, sest see on väga mugav ja parkimiskohta on linnas väga raske leida.
• Noored inimesed ei tegele peale kooli eriti millegagi. Enamus ajast minnakse peale kooli koju magama, sest koolist ollakse väga väsinud (ei saa aru, kuidas see võimalik on).
• Võrreldes Eestiga näevad noored oma vanuse kohta noored välja(ei tea, kas öeldakse nii). Kui Eestis näeb 16-aastane välja nagu 18, siis siin näeb 16-aastane välja pigem nagu 15. Ilmselt seepärast arvatigi alguses, et ma olen nende uus õpetaja
• Austria poisid on väga julged. Kui neile mingi tüdruk meeldib, siis näitavad nad seda välja. Ja mitte vähe.

Aa, ja kui see võimalik on, siis p a l u n küsige vähem seda küsimust : ,,Kuidas läheb?´´ See on häiriv, sest seda küsitakse päevas umbes 10 korda ja raske on kõikidele normaalne ja informeeriv vastus anda, nii et enamjaolt ma piirdun ainult ,,hästi''-ga. Sellele küsimusele saate vastuse mu blogist ja enamjaolt läheb mul niikuinii väga hästi... + üritan vähem Eestile mõelda, sest see tekitab igatsust ja nii on raskem siia paremini sisse elada.

Edaspidi ei postita ma seda linki Facebookis, nii et kui soovi on, siis võite seda lehekülge mõne aja tagant vaadata :)

Ja kuna mu Karupere on hetkel Kreetal, siis soovin teile ilusat puhkust :)

Elu on ilus. Nautige seda.

Welcome to the good life

Esimene koolipäev oli enamvähem selline, nagu ma ette kujutasin... Kui ma klassi läksin, tutvustas mind klassile mu hostõde. Pärast räägiti, et esialgu arvas klass, et ma olen nende uus õpetaja, sest ma nende arust näen välja nagu 20. Esimesel minutil tuli minuga rääkima 1tüdruk, kelle nimi on Anna ja ütles, et ma istuksin temaga. Mõeldud-tehtud.

Mina saan oma klassist kõikidega hästi läbi ja leian, et kõik on omamoodi lahedad. Tundides ei hakka kunagi igav, sest mu klassis ei leidu eriti tagasihoidlikke ja eeskujulikke õpilasi. Kõik teevad seda, mida tahavad ja igas tunnis saab nalja, sest kui sellised inimesed kokku satuvad, siis igav ei hakka. Vahetundidel käiakse koos õpetajatega kooli ees suitsul(suits on 16+).

Siinne kool võrreldes RaMiga on väga lebo. Kõige pikem koolipäev on kella 2ni ja osad koolipäevad algavad kell 9. Siiani on olnud vaid paar päeva, kui kõik tunnid toimuvad. Enamus päevadel jääb paar tundi lambist ära sest õpetajat pole vms. Õpilased ja õpetajad saavad omavahel nagu sõbrad läbi, tunnis võib põhimõtteliselt kõike teha. Kontrolltööd toimuvad igas aines umbes 2korda aastas ja tunnis enamus ajast kuulatakse, vaadatakse videosid/filme, midagi üleskirjutama eriti ei pea. Eriti kerge on minul, sest enamus õpetajad ei taha väga ingliskeeles rääkida ja nad ei käsi minul midagi teha.

Esialgu arvasin, et Austria haridussüsteem on 10korda rangem, kui Eesti oma ja et koolis hakkab mul väga raske olema. Nüüdseks, kui olen 8päeva koolis käinud, võin öelda, et RaM kool on siinsest 10korda karmim.

Koolis levib vägaväga palju gossipit. Iga nädal valitakse nö uus ohver, kellest terve kool räägib. Ja mina arvasin, et RaMi gossip on 1hullemaid....

Reedel käisin klassikaaslastega väljas. Alguses istusime kuskil baaris ja mida õhtu poole, seda rohkem hakati nö südameid avama, huvitav oli kuulata neid. Nende jaoks on tavaline, kui poisid kõik välja teevad, vahet pole, kui suur või väike arve on. Oli vägaaa lõbus õhtu ja alati on hea oma klassikaaslasi ja nende sõpru paremini tundma õppida. 

Nädalavahetuse veetsin oma pere ja peresõpradega. Käisime Ötscheris mägedes. Seal oli supersuperilus(nagu ka igalpool mujal Austrias). Kõik väga kiitsid, sest arvestades seda, et Eesti kõrgeim tipp on 318m, siis sain mägedes olemisega väga hästi hakkama.

Austrias on väga tavaline nähtus see, kui poisid nt lambist omavahel kallistavad, Eestis vaadatakse sellele pigem viltu, aga siin on kõik sõbrad väga lähedased ja mitte keegi ei vaata imelikult, kui poisid üksteisele tervitades põsemusi teevad.

Hetkeseisuga räägin juba vastu ka saksa keelt, kui vaja. Vahepeal tekib täielik blackout ja räägin inimestega saksa-inglise-eesti-vene keeles vaheldumisi. Ilmselt on loomulik nähtus vahetusõpilasele.

Eile oli hostemal sünnipäev, selle puhul käisime õhtul söömas ja jalutamas, iga päevaga saan selle perekonnaga lähedasemaks. Hostõega saan superhästi läbi ja tõesti on tunne, nagu ta oleks mu õde.

Ühesõnaga-mul läheb iga päevaga aina paremini. Teine kodu

Andke andeks, kui ma päris iga nädal ei hakka siia kirjutama, sest kõik hakkab minu jaoks juba tavaliseks muutuma, et ei pea vajalikuks siia igast sammust kirjutada+koguaeg toimub midagi ja nii raske on kõike meeles pidada+kõige meelde tuletamine ja siia üleskirjutamine võtab rõvedalt palju aega. Kui midagi täpsemalt teada tahate, siis on mõtekam minu käest küsida. Vastan hea meelega

Musid-kallid-paid

Love my life

Hetkeseisuga olen olnud siin 9päeva. Tundub nagu oleks olnud siin terve elu.


Selle aja jooksul olen teinud põhimõtteliselt kõike. Olen tutvunud paljude uute inimestega, olen käinud Doonaus ujumas, olen käinud esimesel ''peol'', olen nutnud, olen naernud, olen kogenud kõikvõimalikke emotsioone(äärmiselt negatiivsetest äärmiselt positiivseteni), olen käinud igasugustes kohtades, millest ma ilmselt veel räägin siin postituses.

Perega on kõik väga hästi, iga päevaga tunnen ennast aina kodusemalt. Üks asi, mida ma väga Karupere juures igatsen on see, et koguaeg toimus mingi action. Muidugi igatsen neid niisama ka.

Kõige levinumad tervitusviisid on käesurumine, põsemusid ja kallistamine. Käesurumine on suhteliselt ametlik, põsemusi võid teha inimesele, keda sa esimest korda näed ja selles pole midagi imelikku(minu jaoks väga imelik muidugi), aga kallistatakse inimest, kes on vägaväga lähedane.

Pooltel inimestel, kellega ma tutvunud olen, pole õrna aimugi kus Eesti asub ja pooled ei tea, et selline keel nagu eesti keel eksisteerib. Üks esimesi küsimusi, mida minult küsitakse on see, et mis keelkonnas eesti keel on, minu jaoks jääb see arusaamatuks, miks see kõikide jaoks nii huvitav on. Veel küsitakse suht tihti, et kuidas on võimalik eesti keelt üldse selgeks saada, kui seal on 14 käänet. Makes sense, sest see ju pole mu emakeel...

Pool aega räägin inglise keeles  ja pool aega saksa keeles. Väga harva tuleb neid hetki ette, kui ma eesti keeles rääkima hakkan. Väga meeldib, et kõik kohe aitavad, kui ma midagi saksa keeles öelda ei oska. Kiidetakse suhteliselt tihti, sest ma pidavat kiirelt arenema. Jessss

Paljud on arvanud, et ma tulen Itaaliast v Hispaaniast. Ei oska öelda, miks

Hindadest nii palju, et võrreldes Eesti omadega tuleb kõike kahekordistada. Siinkohal tahaks tänada oma vanemaid, kes mul kogu selle lõbu kinni maksavad. Vielen Dank

Söön siin vägaväga tervislikult. Selle aja jooksul olen 1korra liha söönud ja kusjuures üldse ei tunne puudust. +positiivne on see, et selle ajaga olen võtnud kaalust alla(tüdrukute jaoks on see äärmiselt hea uudis) :D

Viinis orienteerumisel olen juba päris hea, saan täitsa üksi hakkama, kui vaja. Good for me.

Kõik inimesed, kellega ma olen tutvunud on vägaaa toredad ja avatud ja sõbralikud ja abivalmid jnejne. Jääkski siia häid omadusi loetlema. Tänavapilti vaadates tunduvad kõik inimesed väga puhtad(oluline minu jaoks :D) + ma armastan Viini iga päevaga aina rohkem.

Homme on esimene koolipäev, osasid klassikaaslaseid ma juba tunnen. Ma hakkan käima koolis, kus pole koolivormi!!!! See on minu jaoks midagi uut, sest ma olen 10aastat käinud koolis, kus on koolivorm. Ei kujuta ette, millised mu hommikud välja hakkavad nägema. Ilmselt suur paanika.

Hostema ütles, et neil on minuga väga vedanud. Armas hetk.

Ma poleks pooltel teemadel kirjutanud, aga mul tuleb päeva jooksul igalepoole niii palju erinevaid küsimusi ja ma üritan siin nendele kõikidele vastata. Ja andke andeks, kui liiga pikaks/lühikeseks/igavaks/mõttetuks mõni postitus jääb, pole väga kirjanikutüüpi inimene :D

Minu rõduuu

Tegu on Viiniga

Käisime Doonaus ujumas(austerlaste jaoks oli vesi väga külm, aga kuna ma olen karastunud põhjamaalane siis minu jaoks oli täitsa ok).

Käisime vesirattaga sõitmas (hiljem ajas 1paat meid taga, kus peal oli 5meest ja ma ei kujuta ette mida nad meist tahtsid, aga kogemus omaette).

1päev käisime loomaaias. Siin on minu lemmikud 

Kästi endast ka 1pilt lisada, thats all i got, sorri.

Iga päev juhtub midagi uut ja vägaväga raske on kõike üles kirjutada.

+edaspidi hakkan kindlasti rohkem pilte panema, praegu on kõik lihtsalt nii kiirelt läinud ja pole väga tähelepanu pööranud pildistamisele.

Missing you all like crazyyy + ilusat kooli algust teile kõigile :)