teisipäev, 11. veebruar 2014

Long time no see

Tere, kallid eestlased, jälle on kuu aega möödas mu eelmisest blogipostitusest (järjekordselt palun vabandust).

Kõik on niiiii toreeee!!!! Ma olen supersupersupersuper õnnelik.

Jaanuari alguse veetsin Tirolis, mis asub suhteliselt teises Austria otsas ja on võrreldes Viiniga täiesti erinev, asub ka Viinist 6tunni kaugusel autoga sõites, käisime korraks ka Saksamaal. Tirolis sain kõikide oma sugulastega ja vanavanematega tuttavaks(kõlab tobedalt, ma tean). Alguses kartsin veidi, et ei saa Tiroli aktsendist aru, sest see kõlab täiesti erinevalt võrreldes selle saksa keelega, mida Viinis räägitakse. Sugulased olid meeldivalt üllatunud, sest nad arvasid, et neile tuleb külla 1tüdruk, kes mitte midagi neist aru ei saa ning kellega nemad mingit juttu arendada ei saa, aga see ei pidanud paika. Sain peaaegu kõigest aru, mis mulle räägiti.  Ma vannun, et pole midagi ilusamat, kui Tirol talvel.






Vahepeal oli ka semestrivaheaeg, mis tähendab seda, et pool kooliaastat sai ametlikult läbi. Minu tunnistus nägi väga puhas välja, ainult mõne hindega, aga teisel poolaastal hakkan kindlasti rohkem kaasa tegema.

 Selle puhul oli meil ka YFUga poolaastaseminar, kus kõik vahetusõpilased, kes praegu Austrias on, said jälle üle pika aja kokku. Uskumatu, kui lahedaid inimesi leidub. Seal üritati meile selgeks teha eelkõige seda, et pool aega vahetusaastast on läbi ja et me veel võimalikult palju sellest teisest poolest naudiksime ja ei jätaks eesmärke liiga viimasele minutile (mis oleks minu puhul muidugi tavaline).


Mu Austria õde

Ramsau





                                     
Seal toimus meil YFU keskaastaseminar.



Käisime perega ja peresõpradega suusatamas. Ma pole kunagi ''talve/suusainimene'' olnud, kuid selle nädala ajaga hakkasin ma suusatamist ja talve armastama. Puhtalt kasvõi selle pärast, et Austria mäed talvel nii superilusad on. Ja ühe asja oma aasta to-do-listist saan jälle maha tõmmata, nimelt suusatamine.






Tänase seisuga olen ma siin olnud täpselt 172 päeva ja on jäänud veel järele 135 päeva. Aeg lendab uskumatult kiiresti ja mul on sellest tohutult kahju, väga raske on selle peale mõelda, et mingi hetk ma pean selle kõik siin jätma ja tagasi Eestisse sõitma. Olen siin nautinud igat sekundit ja pööran sellele nüüdsest veel rohkem tähelepanu. Iga päevaga armun üha enam Austriasse ja need inimesed, kellega siin tuttavaks olen saanud on mulle vägaväga kalliks saanud. Väga paljud on mulle öelnud, et tahavad kindlasti mulle Eestisse külla tulla, eks näis, kas see ka realiseerub.




Viini talv näeb välja siis selline....




Perega on asjalood siiani stabiilselt väga head. Vaikselt hakkame juba mõtlema, et millal nad mulle Eestisse külla saaksid tulla. Ühesõnaga olen ma kindel, et selle perekonnaga jään ma kontakti hoidma. Nendega on mul tõesti kõvasti vedanud. Olen veendunud, et vahetusaasta õnnestumine või ebaõnnestumine sõltub vähemalt 50% vahetusperest. Lugedes kasvõi seda, mida teised vahetusõpilased kirjutavad.

Aeg möödub uskumatult kiiresti, juba on pool aega läbi ja ma mäletan veel oma esimest päeva nii selgelt, nagu see oleks eile olnud... Kõik need hetked, mis on siin veedetud, on mind nii palju arendanud, ma pole oma 17 eluaasta jooksul kokku nii palju läbi elanud ja õppinud kui selle poole aasta jooksul, ja seda ei räägi ma ainult suusoojaks, vaid reaalselt asi ongi nii. Peaks veel paika panema mõned eesmärgid selleks poolaastaks ja täiega edasi nautima :)

See blogi jätab ilmselt väga pealiskaudse mulje,sest tegelikult juhtub peaaegu iga päev midagi uut ja igast päevast on midagi huvitavat rääkida, aga selleks, et seda kõike kirja panna, vajaksin ma kohutavalt palju aega ja seda jääb mul viimasel ajal kahjuks aina vähemaks.

Üritan aga midagigi siia kirjutada ja teile mingigi ülevaate anda :) Olge tublid, tsauu.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar