Mina saan oma klassist kõikidega hästi läbi ja leian, et kõik on omamoodi lahedad. Tundides ei hakka kunagi igav, sest mu klassis ei leidu eriti tagasihoidlikke ja eeskujulikke õpilasi. Kõik teevad seda, mida tahavad ja igas tunnis saab nalja, sest kui sellised inimesed kokku satuvad, siis igav ei hakka. Vahetundidel käiakse koos õpetajatega kooli ees suitsul(suits on 16+).
Siinne kool võrreldes RaMiga on väga lebo. Kõige pikem koolipäev on kella 2ni ja osad koolipäevad algavad kell 9. Siiani on olnud vaid paar päeva, kui kõik tunnid toimuvad. Enamus päevadel jääb paar tundi lambist ära sest õpetajat pole vms. Õpilased ja õpetajad saavad omavahel nagu sõbrad läbi, tunnis võib põhimõtteliselt kõike teha. Kontrolltööd toimuvad igas aines umbes 2korda aastas ja tunnis enamus ajast kuulatakse, vaadatakse videosid/filme, midagi üleskirjutama eriti ei pea. Eriti kerge on minul, sest enamus õpetajad ei taha väga ingliskeeles rääkida ja nad ei käsi minul midagi teha.
Esialgu arvasin, et Austria haridussüsteem on 10korda rangem, kui Eesti oma ja et koolis hakkab mul väga raske olema. Nüüdseks, kui olen 8päeva koolis käinud, võin öelda, et RaM kool on siinsest 10korda karmim.
Koolis levib vägaväga palju gossipit. Iga nädal valitakse nö uus ohver, kellest terve kool räägib. Ja mina arvasin, et RaMi gossip on 1hullemaid....
Reedel käisin klassikaaslastega väljas. Alguses istusime kuskil baaris ja mida õhtu poole, seda rohkem hakati nö südameid avama, huvitav oli kuulata neid. Nende jaoks on tavaline, kui poisid kõik välja teevad, vahet pole, kui suur või väike arve on. Oli vägaaa lõbus õhtu ja alati on hea oma klassikaaslasi ja nende sõpru paremini tundma õppida.
Nädalavahetuse veetsin oma pere ja peresõpradega. Käisime Ötscheris mägedes. Seal oli supersuperilus(nagu ka igalpool mujal Austrias). Kõik väga kiitsid, sest arvestades seda, et Eesti kõrgeim tipp on 318m, siis sain mägedes olemisega väga hästi hakkama.
Austrias on väga tavaline nähtus see, kui poisid nt lambist omavahel kallistavad, Eestis vaadatakse sellele pigem viltu, aga siin on kõik sõbrad väga lähedased ja mitte keegi ei vaata imelikult, kui poisid üksteisele tervitades põsemusi teevad.
Hetkeseisuga räägin juba vastu ka saksa keelt, kui vaja. Vahepeal tekib täielik blackout ja räägin inimestega saksa-inglise-eesti-vene keeles vaheldumisi. Ilmselt on loomulik nähtus vahetusõpilasele.
Eile oli hostemal sünnipäev, selle puhul käisime õhtul söömas ja jalutamas, iga päevaga saan selle perekonnaga lähedasemaks. Hostõega saan superhästi läbi ja tõesti on tunne, nagu ta oleks mu õde.
Ühesõnaga-mul läheb iga päevaga aina paremini. Teine kodu
Andke andeks, kui ma päris iga nädal ei hakka siia kirjutama, sest kõik hakkab minu jaoks juba tavaliseks muutuma, et ei pea vajalikuks siia igast sammust kirjutada+koguaeg toimub midagi ja nii raske on kõike meeles pidada+kõige meelde tuletamine ja siia üleskirjutamine võtab rõvedalt palju aega. Kui midagi täpsemalt teada tahate, siis on mõtekam minu käest küsida. Vastan hea meelega
Musid-kallid-paid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar